Teie ostukorv on tühi.
Rukola metsik "Selvatica" (Võõr-liivsinep)
Diplotaxis tenuifolia (Rucola sylvestris)
1.28€
Maksudeta: 1.05€
Maksudeta: 1.05€
Metsik rukola - Eruca sylvestris (Diplotaxis tenuifolia).
Väga populaarne pikantne salatitaim. Kõige vanem salati kultuur.
Soojaarmastav mitmeaastane taim, mida kasvatakse meie kliimas nagu üheaastast.
Vähenõudlik ja kiirekasvuline taim. Kasutatakse noori lehti mis on meeldiva pikantse maitsega.
Hästi sobib koos juustuga. Taime kõrgus kuni 25 cm.
1,0 g = 350-400 seemet.
Väga populaarne pikantne salatitaim. Kõige vanem salati kultuur.
Soojaarmastav mitmeaastane taim, mida kasvatakse meie kliimas nagu üheaastast.
Vähenõudlik ja kiirekasvuline taim. Kasutatakse noori lehti mis on meeldiva pikantse maitsega.
Hästi sobib koos juustuga. Taime kõrgus kuni 25 cm.
1,0 g = 350-400 seemet.
.jpg)
* Rukola sobib suurepäraselt Eesti kliimas kasvatamiseks.
Taime noored lehed on väga mahlased, meenutavad salatilehti, kuid on kergelt seenemaitselised, kergelt põletava-vürtsise aroomiga.
Need on vitamiinide, mineraalainete, mikroelementide ja teiste kasulike ainete poolest rikkad. Peale lehtede kasutatakse toiduks veel varsi, õisi ja isegi juuri.
Lehti võib süüa nii toorelt kui ka aurutatult. Nendest valmistatakse garneeringuid, lisatakse salatitesse, suppidesse, maitsestatakse liharoogasid.
Seemneid ja varsi lisatakse soolamisel ja marineerimisel. Peenestatud seemnetest saab väga head sinepit.
Taime juur omab tugevat antibakteriaalset toimet ja seda kasutatakse ravieesmärkidel.
Rukola on üheaastane taim ristõieliste sugukonnast, maalähedase ja kahara leherosetiga. Lihakad alumised lehed paiknevad kordamööda ja on elliptilise kujuga.
Ülemised lehed on lõhestunud, sarnanevad redise lehtedele.
Rukola on kiirestivalmiv ja külmakindel taim. Väikesed külmad ei tee taimedele midagi. Taim on valgustarmastav, kuid talub ka kerget varju.
Vajab sagedast kastmist, seepärast kasvab hästi niisketel aladel. Vähenõudlik mulla ja soojuse suhtes.
Rukolat võib avamaale külvata mitu korda hooaja jooksul: vara kevadel, juuli alguses ja augustis. Seemnete külvisügavus 1-1,5 cm, külvinorm 3-4 grammi ruutmeetrile.
Seemned külvatakse ridadena, jättes ridadevaheliseks kauguseks 15-20 cm. Võib külvata ka hajali. Rukolat võib kasvatada üksi või koos herneste, ubade või jääsalatiga (vaheldumisi read).
Istikute saamiseks külvatakse seemned märtsi lõpus - aprilli alguses. Alalisele kasvukohale istutatakse taimed mai keskel või lõpus skeemi 25x25 cm järgi.
Hooldus on lihtne. Üldjuhul ilmuvad tõusmed kuue-seitsme päeva pärast. Sel ajal tuleb läbi viia ridadevaheline mulla kobestamine ja umbrohtude eemaldamine.
Siis, kui hakkab moodustuma esimene pärisleht, tuleb taimi harvendada. Kastke rukolat regulaarselt: niiskuse puudusel muutuvad lehed puiseks ja moodustuma hakkavad õisikuvarred.
Pealtväetage iga 10-12 päeva järel sõnnikuleotisega (1:5). Võib kasutada ka kompleksmineraalväetist. Lehtede korjet alustatakse 2-3 nädalat peale tõusmete ilmumist.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Rukola".
Eng.: Italian Wild Arugula, Sylvetta, Perennial Wallrocket, Sand Mustard, Sand Rocket. Suom.: Villirukola, Isohietasinappi. Sven.: Sandsenap, Italiensk rucolasallat, Vild Ruccola. Bot. syn.: Eruca muralis, Eruca perennis, Eruca silvestris, Eruca tenuifolia.
* Kalorsus – madal, toiteväärtus – kõrge.
Mitte ükski teine roheline köögivili pole nii madala kalorsusega kui seda on rukola. 100 grammis värsketes rukola lehtedes on vaid kõigest 25 kalorit.
Vaatamata sellele sisaldab ta palju eluliselt vajalikke fütokeemilisi elemente, antioksüdante, vitamiine ja mineraale, milles seisnevadki rukola tervisele kasulikud omadused.
Esmajärjekorras on rukola väga rikkalikuks mõningate fütokeemiliste elementide allikaks nagu indoolid, tiotsüanaadid, sulforafaanid ja isotiotsüanaadid.
Need kõik võitlevad väga efektiivselt östrogeenide kantserogeensete mõjudega.
Järelikult, rukola on väga kasulik profülaktikaks ja võitluseks vähkkasvajate vastu nagu eesnäärme-, rinnanäärme-, emakaela- ja munasarjade kasvajad.
Juba selle pärast on vaja lülitada rukola nii meeste kui naiste menüüsse.
Uurimused näitavad, et regulaarne rukola toiduks tarbimine vähendab vähki haigestumise riski, samuti peatab olemasolevate kasvajate arengu.
Peale selle, et rukola on tähtsaim A vitamiini allikas, takistab ta ka naha-, kopsu ja suuõõne vähi teket.
Rukola peaks kindlasti olema naisterahvaste menüüs.
Ta on väga hea folaatide allikas. 100 grammis värsketes rohelistes lehtedes on 97 µg foolhapet. See tähendab,
et regulaarne rukola tarbimine raseduse alguses hoiab ära mitmed vastsündinute närvikahjustused ning on väga aktuaalne ja vajalik naistele raseduse algusperioodil.
Peale selle, rukola, nagu ka mitmed teised rohelised lehtköögiviljad, aitab säilitada naistel naha nooruslikkust.
Piisab, kui tarvitada rukolat regulaarselt, et peened kortsud näol taanduvad, naha värvus on meeldivam ja ühtlasem, see saab tagasi oma endise läike.
Heaks seedimiseks ja tugevaks immuunsuseks.
See kasulik rukola omadus seisneb suures B rühma vitamiinide – tiamiini, riboflaviini, niatsiini ja pantoteenhappe sisalduses.
Kõik need ained on vajalikud optimaalse fermentatsiooni ja metaboolsete funktsioonide hoidmiseks.
Rukola on kasulik mitmesuguste mao- ja seedekulgla haiguste korral, aga seedemürgituste korral on pea sama efektiivne kui aktiivsüsi …
Rukola värsked lehed sisaldavad C vitamiini, mis on võimas looduslik antioksüdant.
C vitamiinirikas rukola aitab organismil end kaitsta mitmesuguste viirushaiguste eest, tõstab vastupidavust infektsioonidele, suurendab immuunsust ja viib organismist välja vabu radikaale.
Juba sel põhjusel on rukola kõigile kasulik: nii suurtele kui väikestele. Rukola sisaldab ka hulga mineraale, eriti vaske ja rauda, aga samuti kaltsiumi, kaaliumi, mangaani ja fosforit.
Need omakorda avaldavad organismile üldtugevdavat mõju.
Roheline köögivili eakatele naistele ja meestele.
Rukola muutub hindamatuks roheliseks köögiviljaks, kui jutt tuleb eakatest inimestest.
Asi on selles, et rukola on üks parimaid taimseid K vitamiini allikaid – kõigest 100 g rukolat annab täiskasvanud inimese ööpäevase K vitamiini annuse.
K vitamiin omakorda on olulisemal kohal luude tervise seisukohast, ta osaleb luude moodustumises ja tugevnemises.
See on väga vajalik nii meestele kui naistele selles eas, kus iga aastaga muutuvad luud järjest hapramaks.
Peale selle peatab K vitamiin vanadusest tingitud ajuneuronite kahjustusi, seega ka selle tagajärjel tekkivat Alzheimeri tõbe.
Lülitage oma menüüsse rukola ja olge terved!
